Jälle hilisõhtu...

... miks päevad (ehk siis aeg) lähevad nii kiiresti? Eriti kiiresti möödub õhtu, kui olen vähe kauemaks tööle jäänud... isegi pool tundi mõjub juba.

Eile oli tore kohtumine, mu sõbrad tulid külla Rootsist. Õigemini neil oli Tallinnas asjaajamisi ja minu õnneks ei jõudnud nad päevaga ühele poole ning jäid öömajale. Vastasel juhul oleks kohtumine väga lühikeseks jäänud. Igaljuhul oli vahva kuulda nende käekäigust. Ja muidugi Mike on ju nii hea kokk... eile tal ei jäänud muud üle, kui et taas seda rolli täita, kuna kolm naist koos nõudsid süüa ja just tema valmistatud... Aasta tagasi, kui nad olid enamus asju juba ära kolinud ja elamispind käest antud (Pi ja lapsed juba teiselpool vett), peatus Mike mõnda aega siin. Korralik tööinimene ei saa ju niisama lihtsalt ära joosta.... kui õige päev pole kätte jõudnud. Siis valmistati esimest korda minu köögikeses aafrikapäraseid roogi (paraku küll meiekandi materjalist) - väga põnev oli.
Seekord kutsuti juba tungivamalt, et kunas teen visiidi nende poole ..... kes seda teaks - tahaks ju aga kõik juba tööl, pealegi Piretil algab kool. Ju see lükkub edasi vähemasti järgmisesse kevadesse, ilmselt nemad jõuavad enne veel siia käima.
Ehh, kahju et mul fotokat pole, oleks mõne toreda pildi saanud...