Sellest on nuud tapselt nadal tagasi kui j6udsin Helsingist koju - siia Londoni koju. Oigupoolest Vantaast sest Helsingisse ma ei joudnudki... Aga sellest pole lugu, ehk jargmine kord...

Meil oli niisamagi, ilma pealinna trugimata koos vaga tore ja lobus aeg.

Vahe piinlik et mul muts siin pildil naa silma peale vajunud...

Anneli on endale hankinud vaga kena kubara, nojahh - mis te arvate kus see valmistatud on..... loomulikult Inglismaal. Ei tea kas mujal maades ka kubarad nii populaarsed ja tahtsad aksessuaarid on kui siin...

Suured tanud Merjele, Annelile kes meid vastu votsid ja Peebule kes meid soidutas.

Kojusoit laks hasti, vaatamata huppelisele lennule - vist oli seekord suuremas koguses ohuauke kuskilt valja ilmunud... ja juba kolmandat korda kutsuti mind tollitootajate poolt Londoni (seekord Gatwick'i) lennujaamas korvale. Ma ei tea kas ma toesti nii kahtlustaratav valja naen... aga nendest kolmest korrast ainult uhel korral on kohvrit kontrollitud, muidu piirduti ainult monede kusimustega. Ega viriseda ei saa - koik kais vaga viisakalt ning sobralikult, aga ikkagi tuutu. Arvan et neil vist on vaja mingi hulk inimesi paeva jooksul ule kontrollida ja siis on ju vaja kedagi korvale kutsuda.