Tuesday, October 17, 2006

Kass

Tänane päev algas naljakalt, üks armas punasetriibuline kass oli hommikul mu korteriukse taga, ega tahtnud mind kuidagi minema lasta. Näis, et ta üritas anda endast parima, et ma trepist alla ei saaks. Jooksis nii agaralt mu jalgade vahel kaheksat , et oli tükk tegu, et liikuda saaks nii, et talle haiget ei tee. Igatahes sel hommikul võttis tööle minek hulga kauem aega...
Arvasin siis, et näe kui vahva päev - algus oli juba tore.... aga hiljem toimusid hoopis teistsugused intsidendid. Inimestel olid kummalised meeleolud... võibolla et on äkki mingi imelik planeetide seis .....täiskuu on igatahes selleks korraks möödas. Selline näide...üks mees hakkas meie töötaja peale täitsa arutult karjuma, tahtis avaldust kirjutada... ju ta elas endasse kogunenud pahameelt sel kombel välja - ise pealtnäha soliidne vanem inimene... :-S

1 Comments:

At 1:28 AM, Blogger Carry said...

Mu ema viimane tööandja oli näiteks sellist tüüpi, et kui tal paha tuju oli, võttis telefoniraamatu ette, valis näiteks mingi ehituskaupu müüva poe numbri ja sõimas sealset teenindajat. Suvaliste asjade eest. Mõnitas ja ironiseeris. Elas ennast välja niimoodi. Tema arust oli see normaalne. Et teenindaja peabki sellisteks asjadeks valmis olema.

Igaks juhuks lisan, et minu arvates see pole normaalne. Ja asi pole hoopiski selles, et "teenindaja on ju ka inimene". Lihtsalt kõik inimesed peaksid üksteise suhtes aupaklikult käituma.

 

Post a Comment

<< Home