Nii, mõni nädal tagasi nädalavahetus Londonis...

Aah, teeme nii et ma pole mingit lubatud teemat välja hõiganud, sest praeguseks hetkeks on juba too vana asi mõtte kaotanud. Ehk tulevate jõulude ajal mõtteid mõlgutades tuleb tahtmine ka möödunutest kirjutada.
Räägin parem, kuidas saab Tallinna Lennujaamas aega veeta... kui midagi paremat teha pole ;-)
Kahjuks ma pole eriti kursis kui tihti juhtub sääraseid asju, nagu selle lennuga... loodan et mitte väga tihti.
Mis juhtub kui näiteks lennuki pagasiluuk ei sulgu korralikult...Kirja järgi pidi too lend Londonisse väljuma 12 ajal päeval, aga tegelikult toimus see hoopiski peale kella kuut õhtul. Ja tundub et meil läks hästi, ilmselt tänu sellele, et lennuk oli päris täis müüdud, saadeti meile asenduslennuk. Õnneks ei pidanud me vahepeal nälga kannatama - jagati kätte "toidutalongid", mille me siis rõõmsalt toidu vastu ümber vahetasime. Aga kõige selle jamaga kulus omajagu närve ka, sest Stanstedist ei vaevutud eriti kiiresti saatma siiapoole ametlikku teadet - et jah tõepoolest te saate veel täna Tallinnast tulema...
Paljud, nagu ka meie Merliga (inimesed sõbrunevad väga vahvasti sellistes situatsioonides - vähemasti ei raiska aega) kihutasime igaks juhuks Est.Airi kassasse broneerima õhtusele lennule pileteid... juhuks kui EasyJet ei lendagi välja...
Ühesõnaga, kella 12-15.29 ei tulnud mingit ametlikku teadet meie lennu kohta... kõik ainult kuulujutud, inglaste käest kuuldud - kellede kodused Stanstediga eraviisiliselt vahepeal ühenduses olid olnud. Aga meie jaoks oli murdepunktiks kell 15.30, kuna selleks ajaks pidime kas uued piletid ostma ära Est.Airist või loobuma... Meie siiski suutsime viimase minutini oodata, kuid üks neiu mitte ning lõppkokkuvõttes... teadmata mida see päev veel toob, kõhkles ta viimase hetkeni nii ~18.00 õhtul, et kummale lennule ta ikkagi läheb. Ja nii läks tal natuke nihu... sest ka Est.Airi lennukil avastati rike ning see lend mis pidi väljuma enne meid - 16.45 väljus hoopiski meist hiljem, nii umbes seitse. Nii et tema jõudis Londonisse siiski hulk aega peale meid.
Kui see kurb tõsiasi kõrvale jätta, et pea terve päev kaotsi oli läinud, oli nädalavahetus igati vahva.

Aga lõpuks siiski õnnelikult kohal ja parasjagu Trafalgaril.
Üks puu Parlamendi hoone tagaaias, kahjuks pildil ta ei paista nii efektne...miski oli ta tüve väga omapäraseks kujundanud...

Siin algas 24. veebruaril korralikult organiseeritud meeleavaldus Bushi ja Blairi sõjaliselt meelestatud poliitika vastu. Juhuslikult, täiesti kogemata võtsime ka meie sellest osa... nagu kõikseemees seal tänaval sel hetkel (siis vähemalt enamus).

Tore et seal on kevad ... aga meil kahjuks mitte, vaadake ainult neid lilli tänaval amplites! Keset veebruari kuud! Ja kirsid ning kreegid õitsesid ja nartsissid..

Ei tahaks siia rohkem üles riputada igasugu tüüpilisi pildikesi, aga need hobused koos purskkaevuga meeldisid mulle vääga!

See väike Shere nimeline - ilmselt külake oli juube armas, tegime spetsiaalselt sinna väljasõidu. Nagu teisest muinasjutust.

Ka see vana kalmistu paistis vahva, kuigi me sinna päris kõndima ei läinud... vihma sadas vahelduva eduga.

Ühes toredas pubis istusime. See paistis olevat ka mitme sajandi tagune asi... madalate tubade ja mitme kaminaga, mis muide kõik küdesid. Toas oli tunda sellist mõnusat küdemise lõhna... ja interjöör oli täpselt õige.. kahjuks ma toas ei söandanud pilte teha :(

Ja vot see siseõu meenutab mulle kangesti Itaaliat. Tagaseinas on muinasjutuvärav... :)