Haa... tundub, et mul on nuud ligipaas.....kas on Kelly miskit muutnud oma arvutis, voi oli see lihtsalt viimati halb paev blogisse logimiseks.

Igatahes uritan natuke kajastada oma tahelepanekuid Londonist. Pilte ma esialgu teinud pole ja ilmselt ei saaks ma selles arvutis ka nendega majandada, kuna ta on omadega nii umbes... aegajalt tuletab meelde, et malu liiga tais - raske on. Kahju kull, aga ma ei saa teda aidata :-S.

Teistpidi liiklusega ma olen harjunud... et vaja paremale vaadata enne tee uletamist. Hoolimata valgusfoori tulest, inimesed silkavad ule tanava, aga koik on vaga tahelepanelikud ja kiire reaktsiooniga - ka vanad inimesed. Meenutab kangesti Itaaliat selles osas, aga autojuhid siiski arvestavad valgusfooriga.

Palju rohelust on tanavatel, pargid jne. Asi mis mind isiklikult kurvastab - siin ei ole uldse mannipuid (lahemad teavad minu armastust nende puude vastu). Nad lihtsalt ei pidavat siin hasti kasvama. Uhte ma siiski nagin - lahedal asuvast surnuaiast paistab, ilus suur puu, rohkem kui uhe inimpolvkonna vanune. Paraku on tema eluiga otsa saamas - poolkuivanud. Loodetavasti on Londonist valjaspool neid rohkem, akki linnaelu ei sobi ;-) .

Kui Eestis voib potra linnas kohata (onneks kull harva), siis siin jooksevad tanaval rebased hamaruse saabudes, kus nad paevasel ajal end peidavad ei tea. Ning oravad on siin teistsugused. Eestis on palju ilusamad. Ma veel ei tea kuidas mujal, aga Londonis elutsevad oravad on halli varvi, pikema keha ja sabaga. Ja saba ei ole mitte nende uhkuseks .... ei ole edevalt kohev. Kui ma uht kohalikku oravat esimest korda nagin, siis sain aru miks "Jaaaeg" - filmis see orav seal just selline on...
Maja kostab hasti labi, vahemalt praegune. Naaberkorteris tundub olema kook minu toa korval, sest veevulin ja noude kolin on vaga selgelt kuulda. Eile ohtul naaber joi vist teed - kaua kolistas lusikaga tassis, vast pani liiga palju suhkrut :-). Isegi see kuidas ta umises mingit viisijupikest ja lusika lauale pani, kostis nii kovasti, nagu oleks uks vahelt lahti olnud.