No nii, ma ei taha midagi ära sõnuda, aga tundub, et me siin harjume juba päris kenasti. Pagana umbusklik on meie kiisu... , tal oleks nagu pidevalt vaja olukorda kontrollida ning usaldust päris lõpuni vist võita ei saagi. Võib olla saaks ka, aga kui mingi uus olukord tekib, siis võtab jälle aega rahunemiseks. Nüüd juba sätitakse ennast mulle sülle peesitama. Esimest korda istus tükk aega pea erksalt püsti - vist jälgis mind, et mis ma teen ja kas puudutan teda kuskilt, kuid lõpuks siiski rahunes ja jäi üsna raskelt magama.
Täna hommikul tuli mind üles äratama... siiamaani ta seda ei söandanud. Teades, et ta on harjunud vara tõusma, imestasin et ta seda siiani polnud teinud. Käis ainult vaikselt vaatamas, et kas ma magan - uuris mu nägu ja läks vaikselt jälle minema. Hommikul ärkasin niisiis selle peale, et Musi näksas mind ettevaatlikult varbast... nii õrnalt, et ma isegi ei ehmatanud...
Lemmiktoit paistab olevat kilu.. puhastamata, neid ta sööks vist lõputult, ükspuha kui palju ma neid taldrikule paneks.