Di che colore sono nostri giorni ?

... ;-) parandage mind kui miskit läks valesti!
Oleme koos (loengutes) käinud juba oma 6 korda... mina olen jube rahul ja ka sama elevil. Viimasel ajal olen teinud enda jaoks avastuse... mulle meeldib rääkida (nii hästi või halvasti kui see parasjagu välja kukub) teisestes keeltes. Vene keelt kaa... tööjuureski, kui on vaja mõne vene rahvusest kaastöötajaga arutada miskit... ma tean et see pole õige, nendele on parem kui kuulevad rohkem eesti keelt ja on sunnitud ka rääkima, aga ma olen vist egoist ;-) - tahan nendega vene keeles rääkida. Sel hetkel on see muidugi neile nagu kergendus, aga kokkuvõttes halvem.
Nüüd siis on lisandumas loetellu vaikselt ka itaalia keel... muidugi läheb sellega aega, aga ikkagi... põnev!
Kui pealkirja juurde tagasi tulla.... siis meie päevad on suht ühtlaselt hallid... vähemasti aknast välja vaadates. Ärge imestage, aga selle vihma üle mis eile hakkas vaikselt tibama, on hea meel, sest tänavad on vahepeal juba nii kuivaks läinud. Juba keerutaski tolmu ... aga see on vastik (kõrbeelu mulle vist ei sobiks kuidagi... see tolm... võehh).
Igapäeva halli väheke virvendust tekitas mulle Musi-kiisu, tema on kah sedakorda lahkunud oma koju tagasi. Arvasin küll, et ei tunne puudust... aga tabasin end kiikamas magamistuppa voodi poole, et tsekata - ega ta seal peesita, nagu tavaks oli... "ikka üks elav hing" - oleks vanaema öelnud...
Aga ikkagi, sealmaal ma veel ei ole et endale siia korterisse looma võtta.

Nüüd siis studeerima... nädalavahetuseks andis õpetaja meile rohkem materjali läbitöötamiseks!